Af sekvensen /ā/+/i/ opstår i stilling før konsonant en diftong /ai/, der skrives āi:
- Oldav. –āi, cf. skt. ‑āya < *-ōi̯ o-st. dat. sg.
- Oldav. -āiš < *-ōis, o-st. instr. pl.
- Oldav. +āiš 3. sg. aor. ind. akt. ← iš ‘begære’; jf. skt. aiṣīt
- Oldav. dāiš aor. inj. akt. 2. sg.← dis ‘pege’; < *dāić-š-s < *dēi̯ḱ-s-s
- Ungav. nāismī impf. ind. akt. 1. sg. ← nid ‘dadle’
- Ungav. nāist, aor. inj. akt. 3. sg. ← nid ‘dadle’